Jan-Eerik Nõgisto: Suits (Kuukulgur Film, 2009)

Kodumaise filmielu viimaste aastate üldise õitsengu juures on üks žanr jäänud erandlikult kiratsema: nimelt õudusfilm. 2006 aasta Haapsalu Õudusfilmide Festivalil näidatud kolme kodumaise õõvafilmi järel tekkis tükk tühja maad, mille katkestas alles paari nädala eest (9. märtsil) veebikeskonnas esilinastunud Jan-Eerik Nõgisto film “Suits”.
Nimetagu loojad oma asju kuidas nad tahavad, kord pudelist välja lastud džinn hakkab [...]

Andres Sööt: “Ajapikku unustatakse meie nimi” (2008)

Foto: laenatud Filmiarhiivi kodulehelt http://www.filmi.arhiiv.ee/gal.php?lang=est&gid=39&id=436&table=galpics&kus=galerii
Minu lähikonnas ei ole inimesi, kellest ma teaks, et neid on küüditatud. Kool, (aja)kirjandus ja inimsuhtlus on andnud teadmisi, millele on otsustavalt reageerinud minu õiglustunne, aga näib, et mu kujutlusvõime ei läinud kunagi lõpuni kaasa. Võibolla oli see enesekaitse. Ometigi on ainus kaitse ajaloos aset leidnud ebaõigluse vastu mitte unustus, vaid osadus [...]

Leeni Linna “Sõnumitooja” (Eesti, 2009)

Küllap on igal filmisõbral meeles mõni kogemus, kus ekraanil nähtud lõpptulemuse kõrval tõuseb võrdväärselt esile teose loomise protsessi iseväärtus. Filmiajaloo üheks esileküündivaimaks näiteks on Werner Herzogi “Fitzcarraldo”, kus produtsent-režissöör Herzog otsustas eriefekte mitte kasutada ning viis käsikirja sõna otseses mõttes ellu: 320 tonnine aurik sikutati ühest jõest teise üle vihmametsa mattunud järsu kaldega mäenõlvaku, kasutades [...]

Inland Empire – pahupidi sisekosmos

Miks tabab Dorothy Lamour’i mälestust verine kruvikeeraja?
Ühelt poolt miks mitte.
Teisalt, mis siis kui:
1) maksmata arevetel on liblikaefekt?
2) ühest kurjast piisab tõmbamaks tervet maailma süü seedekulglasse?
3) mööbiuse lindina pöörlev väljapääsupüüdlus on ainus patenteerimiskõlbulik igiliikur?
Samas, võibolla polegi kogu sel unenäolisel virr-varril muud põhjust peale katkematu soovi tähelepanuärataval viisil lobiseda.
Kui ka sõnu endid ei õnnestu süüa, võib juhtuda, [...]

“Jean Cocteau: Valed ja Tõed” (Rezhii: Noël Simsolo, Prantsusmaa, 1996)

Hämmastaval kombel leidub weebis Simsolo filmi kohta vaid üksikuid pealiskaudseid viiteid. Isegi IMBD vaikib selle filmi maha, mis paneb lihtsalt õlgu kehitama. Simsolo tuntuim etteaste ise-endana on leitav Wim Wendersi filmist “Room number 666″, kus ta teiste hulgas vastab Wendersi küsimusele “Kas filmi keel on sattumas eksiteele, kas film on kunstivormina suremas?” ning teeb seda [...]

Juhan Viidingu mälestuseks: “Vaba vaimu saadik”, ETV (Eesti Telefilm 1998)

Kui terve rahvas ootab sõnumit ja teab, et oodata tuleb kaua ja kuulatada tuleb hästi, siis just see on pinnas sünnitamaks meistreid, kelle kõige kiuste endaks saamise ja jäämise avalik salaplaan sunnib avastama vahendeid leidmaks väljapääsu – meeleheitlik püüd õhku ahmida tekitab vaakumi, mis ühel hetkel põhjustab surutises prao ja valgus lipsab läbi ning isegi [...]

Kellavärgiga filmimees (A clockwork cinehead)

“Juvenile Liaison“
Rezhii: Nicholas Broomfield, Joan Curchill
Kaamera: Joan Churchill
UK, 1975

Tõsielufilm: sündmus areneb vaatlejast “sõltumatult”, silmad on lahti, kõrvad on kikkis, uuritavad lubavad lahkesti end luubi all hoida. Valmiv elupilt võib mõnikord olla niivõrd veenev, et osalusest saab needus ning end peegelpildilt ehmatusega ära tundev institutsioon ei taha oma häbi avalikustamisest kuuldagi. Nii juhtus Nick Broomfieldi [...]

Wim Wendersi vaade läände: küllastatuse poeetika

“Leidub rahmeldavaid vesterne ja tasaseid vesterne. Rahmeldavad tekitavad tunde, et teid on algusest peale petetud: nende poosetav ja kiirustav hoiak pärineb TV-seriaalidest, nende tegelased tulevad teatrist, nende maastikud pole kunagi midagi enamat dekoratsioonidest, nende dialoogid kõlavad nagu lööklaused ja kui nende rezhissöörid oleks elanud 19 sajandil, siis oleks nad kahtlemta reisinud rongiga selmet jõuda kohale [...]

“Pulse”: kehva kolmeke võrreldes moodsa klassikaga nagu “Marebito”

“Pulse”, Rezhii: Jim Sonzero, Distant Horizon, 2006
Tüüpiline pandora laeka süzhee: tehnoloogiliste eksperimentide käigus lasti lahti peeglitagune tontide maailm ja nüüd on käes hukk ja häving, millega kangelased peavad rinda pistma ja IT-varasalvest pärinevat vastumürki otsima. Ei olegi mõtet midagi süzheeliinist lähemalt rääkida, kuna puudub teine plaan ja mingit kaasaelamist kangelastele ei teki, kogu film jääbki [...]

Üks peatükk Sergei Eisenstein’i filmipoeetikast

Sergei Eisenstein: „The Montage of Film Attraction“
European Cinema Reader, ed. Catherine Fowler, Routledge 2002
cinema as a factor for exercising emotional influence over the masses…
purpose of cinema – influencing audience in the desired direction through series of calculated pressures on it’s psyche…
there are not only intellectual means at work, rather it is a series of blows [...]